Ja ongi see aasta läbi... homme!!!!!

Ma pole nüüd vahepeal päris pikalt kirjutanud, aga nüüd siis küll. Nädal tagasi käisin Rootsis jõulukruiisil. Stockholmis jalutasime ringi, käisime isegi selles kirikus kus toimusid kuninglikud pulmad. Selle juures oli ka üks vastik asi, vihma sadas terve päeva. Pärast reisi olin ka veidi haige ja ma tuikusin terve päeva nadu oleksin ikka veel merel. Teisel ööl oli ka päris raju torm. Tohutu suured lained olid ja magades oli tunne, et liigun voodi ühest otsast teise, see oli tegelikult päris õudne. Jõulud olid me elu parimad. Käisin Lõuna-Eestis sugulastel külas. Ja homme on see päev mida ma olen väga pikka aega juba oodanud. Homme on vana-aastaõhtu, no see on ikka pidupäev. Tõenäoliselt olen Kosel parimate sõpradega. Veel midagi. Varsti tuleb ka minu 17. sünnipäev, mis toimub 5.jaanuaril. Tõenaoliselt ma mingit pidu ei tee, võibolla tulevad ainult mõned sugulased külla. See selleks, homma on ikkagi pidupäev. Muidugi olen ma kitarril õppinud juurde uusi laule ja ma pean tunnistama, et mul tuleb kitarrimäng päris hästi välja. Aga aitab küll. HEAD VANA-AASTA LÕPPU!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! JA HEAD UUT AASTAT!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Hea tuju päev!!!

Kirjutan siis jällegi. Käes on jrjekordne teisipäev ja täna hommikul tundus, et küll see tänane päev venib täiega. Koolis läks täna hästi. Füüsikas sain jälle 5- ja 2.kursuse hindeks sain 5. Küll mul on hea meel, et see nii läks. Miskipärast teeb minu selg viimasel paaril päeval meeletut valu ja sama lugu on ka põlvedega. Tahaks sea kätte võtta ja jalad maha saagida. Veel üks hea uudis. Rokikoolis sain jällegi kiita selle eest, et ma suudan akorde juba kiiremini vahetada ja kuulmise järgi pilli häälestada ja mõnda lugu mängida. Midagi veel. Selle nädala neljapäeval lähen noortekoori ja kammerkooriga Stockholmi jõulukruiisile, õigemini esineme laeval. Nii ootan seda juba, sest kuuldavasti pidi jõuluda ajal Stockholmis ilus olema, aga eks paistab. Veidi rohkem kui kahe nädala pärast (16 päeva pärast) on minu sünnipäev ja siis saabub see kauaoodatud 17.sünna. Ei jõua ära oodata. Aga selleks korraks aitab küll. Ciao!!!!!

Elu on äge!!!

Viimastel nädalatel on juhtunud, et rokikool on mitmel korral ära jäänud. Kuid viimasel tunnil sain kiita, sest olen nii kiiresti edasi arenenud. See valmistas mulle head meelt. Aga jah, koolis on ka kõik väga tore, eriti kehalises. Varem ei meeldinud pallimängud (võrkpall, korvpall), aga nüüd tahaks neid igas kehalise tunnis mängida. Need on lohtsalt nii ägedad. Ja veel midagi. Ma suudan ühte laulu kitarril juba peast mängida. See on uhke tunne. Homme lähen ma kooli alles neljandaks tunniks, sest pean hommikul käima linnas mingil uuringul, kuna minu põlv tahab mind ära tappa. Väga loodan, et ei ole midagi tõsist lahti. Eks ma kirjutan varsti jälle, kui on millest kirjutada. Tšau!!!!!

Kurb lugu!!!

Olen veidi kurb, et minu sõbrants otsustas rokikoolis enam mitte käia. Kahjuks ei saa sinna midagi parata, selline oli tema otsus. Edaspidi olen tunnis siis kellegi teisega mitte temaga. Midagi head ka pärast sellist kurba uudist. Ma olen selgeks suutnud õppide veel ühe laulu. Tegemist on Miley Cyruse looga "I´ll Always Remember You".

See on tegelikult üpris kurb laul. Laul jutustab sellest, et omale kõige kallimatest asjadest on raske loobuda ja lahti lasta. Esimesel korral pidin seda laulu kuuldes peaaegu nutma hakkama, aga see selleks. Mõtlesin ennist, vahel kui taha siia blogisse midagi kirjutada siis just ei ole millestki kirjutada. Kui ma aga ei tea millest kirjutada siis tuleb mul teksti nagu kuulipildujast. Selleks korraks jälle kõik. Ciao!!!